Monday, October 25, 2010

Kokkuvõte

Enesehinnang

 Aine 'haridustehnoloogia erivajadustega inimestele' hakkab nüüd läbi saama, aeg teha kokkuvõtteid. 

Mida ma õppisin selle kursuse jooksul - 

IT kasulikkusest erivajadustega inimestele. Andis teadmise, et ka erivajadustega inimestel on IT näol üks võimalus end rakendada, arendada ja seeläbi tunda end täisväärtuslikumana. 

Tugetehnoloogia. Andis vastuse küsimustele: Mis see on? Mida see tähendab? Miks on see hea? Aine tõi lähemale tugitehnoloogia olemuse, olemasolu, kasulikkuse ja selle tähtsuse puuetega inimestele. Saime ülevaate sellest, milliseid võimalusi on tehnoloogial pakkuda. Siinkohal soovitaks järgmiseks aastaks seda, et tugitehnoloogilistele vahenditele võiks rohkem tähelepanu pöörata ning kui vähegi võimalik, siis ka praktiliselt katsuda, katsetada. 

Koduleht. Kodulehe koostamise algteadmiste omandamine on loomulikult väga kasulik. Näiteks võib -olla tuleb endalgi mingi aeg ette vajadus koostada mõnel teemal leht. Samuti on hea teada juba, kuidas kasutada Filezilla't. Kui nüüd vastata teemal, mis aitas mul õppida, siis osalt see, et esimesel kursusel läbisime aine 'arvuti töövahendina' (kuigi seal oli veidi erinev teema, siis abiks ikkagi) ja konkreetselt selle aine raames tehtud kodulehe valmistamisel mängis olulist rolli ikkagi isiklik huvi (ansambel Greip). Seega soovitan ka järgmisel aastal jätta samaks see punkt, et kodulehte võib valmistada enda poolt vabalt valitud teemal. 

Väga hea oli teada saada tehnoloogilistest vahenditest, mis on loodud ja samuti oli uus teadmine (tegelt võib-olla polnud lihtsalt teadvustanud endale selle olulisust), et koduleht peab kindlalt vastama validaatori normidele, sest muidu raskendab (või lausa muudab võimatuks) see erivajadustega inimeste juurdepääsu IT-le.

Nüüd tunnen end kindlamalt, kui keegi peaks minu käest küsima nõu teemal IT ja erivajadustega inimesed. Ja kui juhtub, et siiski ei oska vastata, siis tean, kust ma vähemalt infot saaks (Teie ja Kaido Kikkas).


Thursday, October 21, 2010

Ülesanne 6.

Internetisuhtlus

Ülesande sisuks oli kirjeldada mingit internetisuhtlusportaali. Otsustasin teha selle Facebook’i kohta. Tean, et sellest on kindlasti palju juba räägitud, aga kuna minu jaoks on see suhteliselt uus, siis mõtlesin, et hea võimalus mul endal sellest rohkem teada saada.

 

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Facebooki rajas Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat (Wikipedia). Lehte, mille kasutusõigus oli algselt piiratud vaid Harvardi õpilastega, kasutavad nüüd üle 500 miljoni inimese. Facebookiga on Eestis liitunud üle 250 000 inimese (Elu24).

Facebook’i arendajad täiendavad pidevalt suhtlusportaali poolt pakutavaid võimalusi. Paar näidet funktsioonidest, mis on praegu kasutlusel:

  • Kasutajad saavad lisada endale sõpru või ühineda ise võrgustike ja kommuunidega (vastavalt elukohale, sõpruskollektiiviga, kooli või huvidele).
  • Sõpradele saab saata sõnumeid või postitada neile teateid nn seinale (portaalis on see inglise keeles Wall)
  • Lisada enda kohta täpsustavat informatsiooni
  • Teavitada sõpru enda tegemistest
  • Jagada pilte, samuti kommenteerida teiste pilte ja vastupidi.
  • Jagada ka informatsiooni lähiaja sündmustest (kutsuda ka teisi sündmusest osa võtma).
  • Facebook’is on ka üles seatud otsese suhtluse võimalus (chat – umbes nagu MSN).
  • Näiteks ansamblitel, firmadel või muudel ühingutel on hea ennast seal ka reklaamida – teavitada inimesi oma tegevusest, jagada pilte, isegi muusikat või lisada linke.

Kuna Facebook tegutseb internetis, siis ka seda portaali kummitavad teatud probleemid. Näiteks kasutajate privaatsuse tagamine. Nagu kirjutas Delfi 29. juulil 2010 (Delfi), kuidas üks mees riputas rohkem kui 100 miljoni Facebooki kasutaja isikuandmed on ühtse failina internetti ja väitis siis, et tema tegevuse põhjuseks oli tõestada, et Facebook ei taga oma kasutajatele piisavalt turvalisust. Samuti on mõnes töökohas portaal lausa keelustatud, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist (Wikipedia).

 Huvi pärast katsetasin ka Facebook’i peal validaatorit – ühel lehel oli tulemus 11 errorit, teisel juba 24 errorit ja see tekitas pettumust.

 Igasuguste internetisiseste tegevustega tuleb olla väga ettevaatlik ning ega Facebook pole erandki. Kui piisavalt kontrollida, mida ütled, kellele ütled ja millist informatsiooni enda kohta jagada/kas üldse jagada, siis on võimalik riski vähendada. Kuna Facebook’i populaarsus aina kasvab, siis on seal hea oma sõprade toimingutel silma peal hoida ja kasutada erinevaid seal pakutavaid funktsioone – peaasi, et ei unustata enda turvalisust. 

 

Kasutatud allikad:

  • Wikipedia - Facebook

http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook

  • Elu24

http://www.e24.ee/index.php?id=290362&print=1

  • Delfi uudisteportaal

http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=32352445

 

 

Wednesday, October 13, 2010

Ülesanne 5

Analüüsisin oma kursusekaaslase Katrini kodulehte, mis asub aadressil:  

http://web.zone.ee/mulgikarje/

Koduleht on tehtud teemal Suurtükiväepataljon.

Järgnevalt kodulehe tugevused ja tähelepanu vajavad küljed.

 

Tugevad küljed: 

*        Avalehel on esitatud hea sissejuhatus teemasse ja tõelistele asjahuvilistele on lisatud link kasutatud allikale, mis viib vaatleja Kaitseväe kodulehele (http://www.mil.ee/?menu=maavagi&%20sisu=%20suurtukk), kust leiab vajadusel kogu info seoses Eesti Kaitseväega. Lingile viidates toob ta selgelt välja kasutatud allika.

*        Nagu nõutud, on 3 HTML-faili omavahel lingitud ja 1 ühine CSS-fail.

*        Igal lehel on vähemalt 1 graafiline element.

*        Kõik leheküljed ja lingid avanesid.

 

Tähelepanu vajavad küljed: 

*        Esmatähtis on standardile vastavus. Katrini HTML failidest leidis W3C üldvalidaator külll vigu, kuid need vead olid enamasti ’<’ või ’>’ vead. Nende eemaldamisega tekkis meil ka loengus probleeme, seega ei saa pahandada. Mõned vead tekkisid ka Youtube’st lingi kopeerimisel, kuid sama probleem tekkis ka minul endal video allika kopeerimisel. Miskipärast ei taha validaator seda õigeks lugeda (esineb „“ ; =; & vigu), kuigi on otse Youtube lehelt kopeeritud ja muudatusi pole tehtud. Ka siin ei saa pahandada.

*        Mis puudutab tausta, siis minu arvates võiks see olla veidi vähem kirju, et tekst paremini välja paistaks, kuid iseenesest on temaatika lahendus väga-väga sobilik.

 

Nagu näha, siis plusside - miinuste suhe on 4 : 2 tugevuste kasuks. Kui välja mõelda, kuidas vigadest lahti saada, et ka erivajadustega inimesed ilma raskusteta lehte lugeda saaks ja tekst näiteks taustaga võrreldes veidi paksemaks teha, siis üldkokkuvõttes on leht hea sissejuhatusega, mõnusa ülevaatega sõdurilauludest ja mis kõige kihvtim, video sõdurpoistest grupiviisiliselt laulmas neiu Lili Marleenist...

Saturday, October 9, 2010

Ülesanne 4

Võrdlus

Valisin võrdlemiseks ekraanilugeja ja ekraanisuurendus – need on kaks tarkvara lahendust, mis on mõeldud info väljastuseks. 

Ekraanilugeja

(ingl. k. "screen reader")

 Eenamasti tarkvarasüsteem, mis muudab arvutiekraanile toodava informatsiooni mõneks muuks infoliigiks ja tulemus saadetakse väljundseadmele, kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.

Kuna ekraanilugejal tuleb töötada väga erinevates riist- ja tarkvaralistes keskkondades ning hankida seal infot programmide töö ja nende poolt ekraanil kujutatava kohta, siis selleks, et ekraanilugejat rakendada, peab loetav veebileht vastama ametlikele standarditele. Seetõttu on mitmete võrkude infotöötlus raskendatud. Näiteks on tänapäevased ekraanilugejad täiesti võimetud andma mingit infot töötades Microsofti graafilistes võrgu tööterminalides (sinna saadetakse serverist ainult ekraani pilt ilma taustainfota) ja samuti on tänapäeval suuri probleeme saada nende käsutusse infot Java rakenduste poolt kujutatava kohta, kuna Java multiplatvormilisust taotleva disaini tõttu töötavad selles programmeerimiskeeles kirjutatud rakendused Java virtuaalmasinas ja sealt antakse väga vähe infot välja operatsioonisüsteemi käsutusse. (Räpp 2003)

 Tänapäevastel operatsioonisüsteemidel on olemas ka ekraanilugeja, kuid nende võimsus ja kasutatavus on erinevad - Windows 2000, XP ja Vista sisaldavad küllalt algelist Narratori, samas MacOS X süsteemides sisalduv VoiceOver on tunduvalt võimsam (ELIL). Suur osa on kinnine kommertstarkvara (üks levinuimaid on JAWS), vaba tarkvara peamised esindajad on Emacspeak (erinevatele operatsioonisüsteemidele) ja Speakup (põhiliselt Linuxile) (Kikkas, 2009)

Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval Orca, mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. (Kikkas, 2009)

 Ekraanisuurendus

(ingl. k. – screen magnifier)

 Vaegnägijatele mõeldud tarkvara, mis kuvab ekraanile luubina toimiva akna ning selle akna ja/või hiirekursori liigutamisel kuvatakse aknas teatud osa ekraanist suurendatuna (tüüpiliselt 2-16 korda) (ELIL). Lisaks sellele saab paremates ekraanisuurendusprogrammides, sõltumata kasutatavast resolutsioonist ning värvisügavusest, muuta kasutatavaid värvilahendusi, asendada mõni ebasobiv värv teisega, muuta pildi kontrastsust ning samas säilitada tähepiirjoonte sujuvus ja piltide välimus (Räpp 2003). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette (Kikkas, 2009).

 Windows XP-l ja Vistal on lihtne luup süsteemiga kaasas, MacOS X-ile on saadaval tasuta Subrosasoft Magnifier, Linuxile on saadaval Gnome-Magnifier (Gnome'i keskkonnale; käivituskäsk on lihtsalt magnifier) ja KMag (KDE keskkonnale). Mõnes Linuxi variandis on luubitarkvara juba paigaldatud (ELIL).

 Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:

 - suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.

 - "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.

 - sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.

(Räpp, 2003)

Nii nagu ekraanilugejagi, püüdes olla “intelligentsem” põrkub ekraanisuurendusprogramm kokku ekraanilugejaga sarnaste probleemidega, kus võrgus puudub korralik taustinfo.

 Tuntumaid ekraanisuurendusprogramme: ZoomText Xtra level1, Magic, Lunar (Windows keskkonna jaoks) (Räpp, 2003).

 Ekraanisuurendusprogramm koos ekraanilugejaga

 Sellise lahenduse korral on omavahel integreeritud ekraanisuurendusprogramm koos ekraanilugejaga. Nii võib arvutikasutaja valida, kas kasutab mõlema programmi väljundit korraga või ainult ühte neist. Selline sümbioos lubab lisada ka ekraanisuurendusprogrammile “intelligentsust”. Sellel otstarbel lastakse ekraanilugejal juhtida ekraanisuurendusprogrammi fookuses olevat piirkonda. 

Tuntumaid programme: Supernova (Windows keskkonnale) (Räpp, 2003).

 

Kahjuks on aga tarkvara paketid nii kalli hinnaga, et see võib saada tõeliseks takistuseks. Siiski viimasel ajal on üha rohkem tähelepanu pööratud tarkvara arendamisele ja enam kättesaadavamaks muutmisele.

 

 

Allikad:

Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu info- ja tugitehnoloogia portaali (ELIL)

http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanilugeja (7.10.2010)

Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (07.10.2010)

Räpp, A. (2003). Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool

http://www.ppy.ee/abiks/probleemist (07.10.2010)


Thursday, September 30, 2010

Ülesanne 3

IT ja erivajadused

 

Tänapäeval valitseb ühiskonnas märksõna kaasamine ning infotehnoloogial ja tugiteenustel on selles protsessis väga suur roll. Tänu tehnoloogia arengule on nüüd eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonnas uus suund tehnilisi lahendusi - tugitehnoloogia (assistive technology), mis on mõeldud puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused).

  Nüüdistehnoloogia abil saab erivajadusega inimesele mõeldes kompenseerida valdkondi, milles muidu võivad puude tõttu lüngad sees olla ja muuta puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused). Kindlasti on suureks abistajaks selles internet, mis lubab ligipääseda ka siis kui inimesel on see füüsiliselt võimatu. Üheks selleks valdkonnaks on näiteks hariduse omandamine. Tänu arvutile ja internetile on ligipääs õppematerjalile mitu korda kergendatud. Arvutiga ühendatud eriseadmed ja õpitarkvara asendavad abilist ühiskonnale IT kaudu lähemale saamisel. tehniliselt aitavad ümbritsevale ligipääsu saavutada näiteks eriklaviatuur, ekraanilugeja, ekraanisuurendus (lähemalt: http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Teistmoodi_IT), Eesti tekst-kõne süntesaator (lähemalt: http://kiisu.eki.ee/ ), punktkirja- e. Braille' monitor (lähemalt: http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/it_voimalused.html), morsesisestiga kirjutusmasin jne.

  Tänu internetile saab puudega inimene juurdepääsu mitmele tegevusele, mida ühiskond ja majandamine nõuab. Mõtlen siin all näiteks juurdepääsu tööhõivele, kus inimesele on loodud võimalused teha oma tööd kodus arvuti vahendusel. Ei ole ka harv juhus, et kuna arvuti ja internet pakuvad paljudele erivajadustega inimestele väljakutseid ja samas ka vabadusi, siis nad uurivad püüavad avastada enda jaoks niipalju kui saavad kuni tulemuseks on mitmekülgsed teadmised IT vallast ja nii võib juurde tulla spetsialiste.

  Samuti võimaldab internet ligipääsu kiirele infole maailmas toimuva kohta, seda mitmete kommunikatsioonikanalite kaudu, nätieks e-ajalehed, internetiraadio. Interneti vahendusel on võimalik ka puuetega inimestel tunda end ühiskonnas võrdväärilised inimesed ja meedias kaasa rääkida neid huvitavatel teemadel. Ei saa ka märkimata jätta suhtlusportaale ja –programme nagu selleks on MSN messenger, loomulikult Skype ja ka lihtsalt elektronpost. Tänu nendele vahenditele on erivajadusega noore jaoks internet võimalus osaleda igapäevaelus, saada objektiivset ja kiiret infot maailmas toimuva kohta ja suhelda erinevate inimestega (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused).

 Igapäevatoimingud, suhtlemine, õpingud, töö, vahend eneseväljenduseks ning vaba aja sisustamine – need on märksõnad, mida suudab pakkuda meile tehnoloogia koos erinevate spetsiaalsete tarkvara ja riistvaraseadmetega. Nüüdistehnoloogia areneb iga päevaga ja pakub abivahendeid paljudele erivajadustega inimestele selleks, et tunda end ühiskonda kuuluvana.

 

 Kasutatud materjal:

 Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused. Loengumaterjal [29.09.2010]

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused

IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid/Teistmoodi IT. Loengumaterjal [29.09.2010]

http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Teistmoodi_IT 

Kikkas, K. (1998). IT võimalused puuetega inimeste hariduses. [29.09.2010] 

http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/it_voimalused.htm

Eesti tekst-kõne süntesaator. [29.09.2010]

http://kiisu.eki.ee/

Wednesday, September 22, 2010

Ülesanne 2

Minu veebileht on:

http://web.zone.ee/kaaarin


Minu kodulehe teemaks on vokaalansambel Greip. Valiku põhjuseks on see, et ma ise laulan seal ja seetõttu on mängus mu isiklikud huvid.

Kuna ma ei ole varem kunagi kodulehte teinud, siis html koodid olid mu jaoks täiesti uued. Lehe alustamisel järgisin ühe eelmise aasta üliõpilase kodulehe "source' i". Imelikult tekkisid valmistamisel mitmed-mitmed vead ja validaator näitas koguaeg punast, kuigi
see oli kopeeritud täiesti puhtalt töölt. Nüüd sain lehe nii kaugele, et Esileht ja Plaat! on vigadest puhtad, aga miskipärast video.html failis on siiski 7 errorit. Need on kõik seotud Youtube'st võetud video URL-iga, mille kopeerisin otse Youtube lehelt. Näiteks on naljakas see, et validaator näitab viga siin:
…ess"value="always">http://www.youtube.com/v/jz3Vv5PsqYE?fs=…

Kuidas küll see viga on? See 'h' on ju veebiaadressi osa. Ja küsimus tekkis ka selle kohta, kuidas ma saaks kontrollida css faili?



Friday, September 17, 2010

Ülesanne 1

„Erivajadus“ ja „puue“ on mõlemad mõisted, mille tähendus ning nendesse suhtumine on ajast-aega muutunud. Neid võib vaadata järgnevalt:

 

 - Puue kui tabu

 Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne) (Kikkas, K). Puudesse suhtuti nii, et see oli kui karistus millegi eest. Näiteks Piiblis küsitakse Jeesuselt pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ (Jh 9:2) (Kikkas, K). 

 Spartas oli aga suhtumine väga karm – puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema või visati kaljult alla. Hiljem valitses süsteem, kus nõrgemate liikmete eest hoolitses vastavalt võimalustele külakogukond, mitte küll võrdväärselt, aga siiski nende põhivajaduste eest kanti hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle (Kikkas, K).


 - Puue kui tervisehäire

 Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - stigma vähenemine. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult. (Kikkas, K)

 19. sajandi teisel poolel alguse saanud (ehkki "valikulise eostamise" põhimõtete ajalugu loetakse juba alates Platonist) ning eriti tugevasti XX sajandi esimestel kümnenditel esilekerkinud eugeenikaliikumine, mis paljudes kohtades (eriti just jõukates, "arenenud" riikides nagu USA ja Saksamaa) surus ka puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, "korralike inimeste" silma alt ära (Kikkas, K). See niiöelda „tõuaretus“ tähendas seda, et puudega inimese puhul oli järglaste saamine välistatud. 

 

- Puue kui ühiskonna probleem

 XX sajandi teisel poolel levis hoiak, kus puuet vaadati kui paratamatut takistust. Kui nii on, siis nii on. See tähendab, et vaadati viltu neile, kes ise tahtsid oma olukorda parandada (näiteks üritada kõndida, kuigi on raske liikumispuudega), kuna see olevat kui järeleandmine rõhujate survele. 

 Eestis on hetkel toimumas üleminekuetapp meditsiiniliselt mudelil sotsiaalsele - suur osa terminoloogiat kannab endas veel meditsiinilise mudeli laengut, kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi (Kikkas, K).


 - Puue kui eluviis

 Üha enam hakkavad nii puudega inimesed kui ka ühiskond leppima puude olemasoluga. Osa puuetega inimesi moodustavad lausa eraldi kultuuri oma keele ja tavadega (näiteks omakultuuri väärtustavad kurdid nimetavad oma rahvust’Deaf’ nimega). Mõned kurdid vanemad soovivad saavutada olukorda, kus nende laps oleks ka kurt. See on mõneti „kurdikultuuri“ vaatenurgast mõistetav, teisalt eetilisest seisukohast väga suuri küsimusi tekitav (Kikkas, K). 

 

Hea on tõdeda, et üha enam toimub siiski liikumine teadvustamise ja kaasamise suunas. Puudega inimesed pole enam ühiskonnast välja heidetud vaid osa sellest.


Kikkas,K. (2009) Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele. Loengumaterjal. Tallinna Ülikool. [16.09.2009]  

Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed läbi aegade.