Kokkuvõte

Enesehinnang

 Aine 'haridustehnoloogia erivajadustega inimestele' hakkab nüüd läbi saama, aeg teha kokkuvõtteid. 

Mida ma õppisin selle kursuse jooksul - 

IT kasulikkusest erivajadustega inimestele. Andis teadmise, et ka erivajadustega inimestel on IT näol üks võimalus end rakendada, arendada ja seeläbi tunda end täisväärtuslikumana. 

Tugetehnoloogia. Andis vastuse küsimustele: Mis see on? Mida see tähendab? Miks on see hea? Aine tõi lähemale tugitehnoloogia olemuse, olemasolu, kasulikkuse ja selle tähtsuse puuetega inimestele. Saime ülevaate sellest, milliseid võimalusi on tehnoloogial pakkuda. Siinkohal soovitaks järgmiseks aastaks seda, et tugitehnoloogilistele vahenditele võiks rohkem tähelepanu pöörata ning kui vähegi võimalik, siis ka praktiliselt katsuda, katsetada. 

Koduleht. Kodulehe koostamise algteadmiste omandamine on loomulikult väga kasulik. Näiteks võib -olla tuleb endalgi mingi aeg ette vajadus koostada mõnel teemal leht. Samuti on hea teada juba, kuidas kasutada Filezilla't. Kui nüüd vastata teemal, mis aitas mul õppida, siis osalt see, et esimesel kursusel läbisime aine 'arvuti töövahendina' (kuigi seal oli veidi erinev teema, siis abiks ikkagi) ja konkreetselt selle aine raames tehtud kodulehe valmistamisel mängis olulist rolli ikkagi isiklik huvi (ansambel Greip). Seega soovitan ka järgmisel aastal jätta samaks see punkt, et kodulehte võib valmistada enda poolt vabalt valitud teemal. 

Väga hea oli teada saada tehnoloogilistest vahenditest, mis on loodud ja samuti oli uus teadmine (tegelt võib-olla polnud lihtsalt teadvustanud endale selle olulisust), et koduleht peab kindlalt vastama validaatori normidele, sest muidu raskendab (või lausa muudab võimatuks) see erivajadustega inimeste juurdepääsu IT-le.

Nüüd tunnen end kindlamalt, kui keegi peaks minu käest küsima nõu teemal IT ja erivajadustega inimesed. Ja kui juhtub, et siiski ei oska vastata, siis tean, kust ma vähemalt infot saaks (Teie ja Kaido Kikkas).

Ülesanne 6.

Internetisuhtlus

Ülesande sisuks oli kirjeldada mingit internetisuhtlusportaali. Otsustasin teha selle Facebook’i kohta. Tean, et sellest on kindlasti palju juba räägitud, aga kuna minu jaoks on see suhteliselt uus, siis mõtlesin, et hea võimalus mul endal sellest rohkem teada saada.

 

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Facebooki rajas Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat (Wikipedia). Lehte, mille kasutusõigus oli algselt piiratud vaid Harvardi õpilastega, kasutavad nüüd üle 500 miljoni inimese. Facebookiga on Eestis liitunud üle 250 000 inimese (Elu24).

Facebook’i arendajad täiendavad pidevalt suhtlusportaali poolt pakutavaid võimalusi. Paar näidet funktsioonidest, mis on praegu kasutlusel:

• Kasutajad saavad lisada endale sõpru või ühineda ise võrgustike ja kommuunidega (vastavalt elukohale, sõpruskollektiiviga, kooli või huvidele).
• Sõpradele saab saata sõnumeid või postitada neile teateid nn seinale (portaalis on see inglise keeles Wall)
• Lisada enda kohta täpsustavat informatsiooni
• Teavitada sõpru enda tegemistest
• Jagada pilte, samuti kommenteerida teiste pilte ja vastupidi.
• Jagada ka informatsiooni lähiaja sündmustest (kutsuda ka teisi sündmusest osa võtma).
• Facebook’is on ka üles seatud otsese suhtluse võimalus (chat – umbes nagu MSN).

• Näiteks ansamblitel, firmadel või muudel ühingutel on hea ennast seal ka reklaamida – teavitada inimesi oma tegevusest, jagada pilte, isegi muusikat või lisada linke.

Kuna Facebook tegutseb internetis, siis ka seda portaali kummitavad teatud probleemid. Näiteks kasutajate privaatsuse tagamine. Nagu kirjutas Delfi 29. juulil 2010 (Delfi), kuidas üks mees riputas rohkem kui 100 miljoni Facebooki kasutaja isikuandmed on ühtse failina internetti ja väitis siis, et tema tegevuse põhjuseks oli tõestada, et Facebook ei taga oma kasutajatele piisavalt turvalisust. Samuti on mõnes töökohas portaal lausa keelustatud, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist (Wikipedia).

 Huvi pärast katsetasin ka Facebook’i peal validaatorit – ühel lehel oli tulemus 11 errorit, teisel juba 24 errorit ja see tekitas pettumust.

 Igasuguste internetisiseste tegevustega tuleb olla väga ettevaatlik ning ega Facebook pole erandki. Kui piisavalt kontrollida, mida ütled, kellele ütled ja millist informatsiooni enda kohta jagada/kas üldse jagada, siis on võimalik riski vähendada. Kuna Facebook’i populaarsus aina kasvab, siis on seal hea oma sõprade toimingutel silma peal hoida ja kasutada erinevaid seal pakutavaid funktsioone – peaasi, et ei unustata enda turvalisust. 

 

Kasutatud allikad:

• Wikipedia - Facebook

http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook

• Elu24

http://www.e24.ee/index.php?id=290362&print=1

• Delfi uudisteportaal

http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=32352445

 

 

Ülesanne 5

Analüüsisin oma kursusekaaslase Katrini kodulehte, mis asub aadressil:  

http://web.zone.ee/mulgikarje/

Koduleht on tehtud teemal Suurtükiväepataljon.

Järgnevalt kodulehe tugevused ja tähelepanu vajavad küljed.

 

Tugevad küljed: 

*        Avalehel on esitatud hea sissejuhatus teemasse ja tõelistele asjahuvilistele on lisatud link kasutatud allikale, mis viib vaatleja Kaitseväe kodulehele (http://www.mil.ee/?menu=maavagi&%20sisu=%20suurtukk), kust leiab vajadusel kogu info seoses Eesti Kaitseväega. Lingile viidates toob ta selgelt välja kasutatud allika.

*        Nagu nõutud, on 3 HTML-faili omavahel lingitud ja 1 ühine CSS-fail.

*        Igal lehel on vähemalt 1 graafiline element.

*        Kõik leheküljed ja lingid avanesid.

 

Tähelepanu vajavad küljed: 

*        Esmatähtis on standardile vastavus. Katrini HTML failidest leidis W3C üldvalidaator külll vigu, kuid need vead olid enamasti ’<’ või ’>’ vead. Nende eemaldamisega tekkis meil ka loengus probleeme, seega ei saa pahandada. Mõned vead tekkisid ka Youtube’st lingi kopeerimisel, kuid sama probleem tekkis ka minul endal video allika kopeerimisel. Miskipärast ei taha validaator seda õigeks lugeda (esineb „“ ; =; & vigu), kuigi on otse Youtube lehelt kopeeritud ja muudatusi pole tehtud. Ka siin ei saa pahandada.

*        Mis puudutab tausta, siis minu arvates võiks see olla veidi vähem kirju, et tekst paremini välja paistaks, kuid iseenesest on temaatika lahendus väga-väga sobilik.

 

Nagu näha, siis plusside - miinuste suhe on 4 : 2 tugevuste kasuks. Kui välja mõelda, kuidas vigadest lahti saada, et ka erivajadustega inimesed ilma raskusteta lehte lugeda saaks ja tekst näiteks taustaga võrreldes veidi paksemaks teha, siis üldkokkuvõttes on leht hea sissejuhatusega, mõnusa ülevaatega sõdurilauludest ja mis kõige kihvtim, video sõdurpoistest grupiviisiliselt laulmas neiu Lili Marleenist...

Ülesanne 4

Võrdlus

Valisin võrdlemiseks ekraanilugeja ja ekraanisuurendus – need on kaks tarkvara lahendust, mis on mõeldud info väljastuseks. 

Ekraanilugeja

(ingl. k. "screen reader")

 Eenamasti tarkvarasüsteem, mis muudab arvutiekraanile toodava informatsiooni mõneks muuks infoliigiks ja tulemus saadetakse väljundseadmele, kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.

Kuna ekraanilugejal tuleb töötada väga erinevates riist- ja tarkvaralistes keskkondades ning hankida seal infot programmide töö ja nende poolt ekraanil kujutatava kohta, siis selleks, et ekraanilugejat rakendada, peab loetav veebileht vastama ametlikele standarditele. Seetõttu on mitmete võrkude infotöötlus raskendatud. Näiteks on tänapäevased ekraanilugejad täiesti võimetud andma mingit infot töötades Microsofti graafilistes võrgu tööterminalides (sinna saadetakse serverist ainult ekraani pilt ilma taustainfota) ja samuti on tänapäeval suuri probleeme saada nende käsutusse infot Java rakenduste poolt kujutatava kohta, kuna Java multiplatvormilisust taotleva disaini tõttu töötavad selles programmeerimiskeeles kirjutatud rakendused Java virtuaalmasinas ja sealt antakse väga vähe infot välja operatsioonisüsteemi käsutusse. (Räpp 2003)

 Tänapäevastel operatsioonisüsteemidel on olemas ka ekraanilugeja, kuid nende võimsus ja kasutatavus on erinevad - Windows 2000, XP ja Vista sisaldavad küllalt algelist Narratori, samas MacOS X süsteemides sisalduv VoiceOver on tunduvalt võimsam (ELIL). Suur osa on kinnine kommertstarkvara (üks levinuimaid on JAWS), vaba tarkvara peamised esindajad on Emacspeak (erinevatele operatsioonisüsteemidele) ja Speakup (põhiliselt Linuxile) (Kikkas, 2009)

Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval Orca, mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. (Kikkas, 2009)

 Ekraanisuurendus

(ingl. k. – screen magnifier)

 Vaegnägijatele mõeldud tarkvara, mis kuvab ekraanile luubina toimiva akna ning selle akna ja/või hiirekursori liigutamisel kuvatakse aknas teatud osa ekraanist suurendatuna (tüüpiliselt 2-16 korda) (ELIL). Lisaks sellele saab paremates ekraanisuurendusprogrammides, sõltumata kasutatavast resolutsioonist ning värvisügavusest, muuta kasutatavaid värvilahendusi, asendada mõni ebasobiv värv teisega, muuta pildi kontrastsust ning samas säilitada tähepiirjoonte sujuvus ja piltide välimus (Räpp 2003). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette (Kikkas, 2009).

 Windows XP-l ja Vistal on lihtne luup süsteemiga kaasas, MacOS X-ile on saadaval tasuta Subrosasoft Magnifier, Linuxile on saadaval Gnome-Magnifier (Gnome'i keskkonnale; käivituskäsk on lihtsalt magnifier) ja KMag (KDE keskkonnale). Mõnes Linuxi variandis on luubitarkvara juba paigaldatud (ELIL).

 Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:

 - suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.

 - "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.

 - sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.

(Räpp, 2003)

Nii nagu ekraanilugejagi, püüdes olla “intelligentsem” põrkub ekraanisuurendusprogramm kokku ekraanilugejaga sarnaste probleemidega, kus võrgus puudub korralik taustinfo.

 Tuntumaid ekraanisuurendusprogramme: ZoomText Xtra level1, Magic, Lunar (Windows keskkonna jaoks) (Räpp, 2003).

 Ekraanisuurendusprogramm koos ekraanilugejaga

 Sellise lahenduse korral on omavahel integreeritud ekraanisuurendusprogramm koos ekraanilugejaga. Nii võib arvutikasutaja valida, kas kasutab mõlema programmi väljundit korraga või ainult ühte neist. Selline sümbioos lubab lisada ka ekraanisuurendusprogrammile “intelligentsust”. Sellel otstarbel lastakse ekraanilugejal juhtida ekraanisuurendusprogrammi fookuses olevat piirkonda. 

Tuntumaid programme: Supernova (Windows keskkonnale) (Räpp, 2003).

 

Kahjuks on aga tarkvara paketid nii kalli hinnaga, et see võib saada tõeliseks takistuseks. Siiski viimasel ajal on üha rohkem tähelepanu pööratud tarkvara arendamisele ja enam kättesaadavamaks muutmisele.

 

 

Allikad:

Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu info- ja tugitehnoloogia portaali (ELIL)

http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanilugeja (7.10.2010)

Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (07.10.2010)

Räpp, A. (2003). Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool

http://www.ppy.ee/abiks/probleemist (07.10.2010)