Ülesanne 3

IT ja erivajadused

 

Tänapäeval valitseb ühiskonnas märksõna kaasamine ning infotehnoloogial ja tugiteenustel on selles protsessis väga suur roll. Tänu tehnoloogia arengule on nüüd eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonnas uus suund tehnilisi lahendusi - tugitehnoloogia (assistive technology), mis on mõeldud puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused).

  Nüüdistehnoloogia abil saab erivajadusega inimesele mõeldes kompenseerida valdkondi, milles muidu võivad puude tõttu lüngad sees olla ja muuta puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused). Kindlasti on suureks abistajaks selles internet, mis lubab ligipääseda ka siis kui inimesel on see füüsiliselt võimatu. Üheks selleks valdkonnaks on näiteks hariduse omandamine. Tänu arvutile ja internetile on ligipääs õppematerjalile mitu korda kergendatud. Arvutiga ühendatud eriseadmed ja õpitarkvara asendavad abilist ühiskonnale IT kaudu lähemale saamisel. tehniliselt aitavad ümbritsevale ligipääsu saavutada näiteks eriklaviatuur, ekraanilugeja, ekraanisuurendus (lähemalt: http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Teistmoodi_IT), Eesti tekst-kõne süntesaator (lähemalt: http://kiisu.eki.ee/ ), punktkirja- e. Braille' monitor (lähemalt: http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/it_voimalused.html), morsesisestiga kirjutusmasin jne.

  Tänu internetile saab puudega inimene juurdepääsu mitmele tegevusele, mida ühiskond ja majandamine nõuab. Mõtlen siin all näiteks juurdepääsu tööhõivele, kus inimesele on loodud võimalused teha oma tööd kodus arvuti vahendusel. Ei ole ka harv juhus, et kuna arvuti ja internet pakuvad paljudele erivajadustega inimestele väljakutseid ja samas ka vabadusi, siis nad uurivad püüavad avastada enda jaoks niipalju kui saavad kuni tulemuseks on mitmekülgsed teadmised IT vallast ja nii võib juurde tulla spetsialiste.

  Samuti võimaldab internet ligipääsu kiirele infole maailmas toimuva kohta, seda mitmete kommunikatsioonikanalite kaudu, nätieks e-ajalehed, internetiraadio. Interneti vahendusel on võimalik ka puuetega inimestel tunda end ühiskonnas võrdväärilised inimesed ja meedias kaasa rääkida neid huvitavatel teemadel. Ei saa ka märkimata jätta suhtlusportaale ja –programme nagu selleks on MSN messenger, loomulikult Skype ja ka lihtsalt elektronpost. Tänu nendele vahenditele on erivajadusega noore jaoks internet võimalus osaleda igapäevaelus, saada objektiivset ja kiiret infot maailmas toimuva kohta ja suhelda erinevate inimestega (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused).

 Igapäevatoimingud, suhtlemine, õpingud, töö, vahend eneseväljenduseks ning vaba aja sisustamine – need on märksõnad, mida suudab pakkuda meile tehnoloogia koos erinevate spetsiaalsete tarkvara ja riistvaraseadmetega. Nüüdistehnoloogia areneb iga päevaga ja pakub abivahendeid paljudele erivajadustega inimestele selleks, et tunda end ühiskonda kuuluvana.

 

 Kasutatud materjal:

 Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused. Loengumaterjal [29.09.2010]

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused

IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid/Teistmoodi IT. Loengumaterjal [29.09.2010]

http://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Teistmoodi_IT 

Kikkas, K. (1998). IT võimalused puuetega inimeste hariduses. [29.09.2010] 

http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/it_voimalused.htm

Eesti tekst-kõne süntesaator. [29.09.2010]

http://kiisu.eki.ee/

Ülesanne 2

Minu veebileht on:

http://web.zone.ee/kaaarin

Minu kodulehe teemaks on vokaalansambel Greip. Valiku põhjuseks on see, et ma ise laulan seal ja seetõttu on mängus mu isiklikud huvid.

Kuna ma ei ole varem kunagi kodulehte teinud, siis html koodid olid mu jaoks täiesti uued. Lehe alustamisel järgisin ühe eelmise aasta üliõpilase kodulehe "source' i". Imelikult tekkisid valmistamisel mitmed-mitmed vead ja validaator näitas koguaeg punast, kuigi see oli kopeeritud täiesti puhtalt töölt. Nüüd sain lehe nii kaugele, et Esileht ja Plaat! on vigadest puhtad, aga miskipärast video.html failis on siiski 7 errorit. Need on kõik seotud Youtube'st võetud video URL-iga, mille kopeerisin otse Youtube lehelt. Näiteks on naljakas see, et validaator näitab viga siin:
…ess"value="always">http://www.youtube.com/v/jz3Vv5PsqYE?fs=…

Kuidas küll see viga on? See 'h' on ju veebiaadressi osa. Ja küsimus tekkis ka selle kohta, kuidas ma saaks kontrollida css faili?

Ülesanne 1

„Erivajadus“ ja „puue“ on mõlemad mõisted, mille tähendus ning nendesse suhtumine on ajast-aega muutunud. Neid võib vaadata järgnevalt:

 

 - Puue kui tabu

 Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne) (Kikkas, K). Puudesse suhtuti nii, et see oli kui karistus millegi eest. Näiteks Piiblis küsitakse Jeesuselt pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ (Jh 9:2) (Kikkas, K). 

 Spartas oli aga suhtumine väga karm – puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema või visati kaljult alla. Hiljem valitses süsteem, kus nõrgemate liikmete eest hoolitses vastavalt võimalustele külakogukond, mitte küll võrdväärselt, aga siiski nende põhivajaduste eest kanti hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle (Kikkas, K).

 - Puue kui tervisehäire

 Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - stigma vähenemine. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult. (Kikkas, K)

 19. sajandi teisel poolel alguse saanud (ehkki "valikulise eostamise" põhimõtete ajalugu loetakse juba alates Platonist) ning eriti tugevasti XX sajandi esimestel kümnenditel esilekerkinud eugeenikaliikumine, mis paljudes kohtades (eriti just jõukates, "arenenud" riikides nagu USA ja Saksamaa) surus ka puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, "korralike inimeste" silma alt ära (Kikkas, K). See niiöelda „tõuaretus“ tähendas seda, et puudega inimese puhul oli järglaste saamine välistatud. 

 

- Puue kui ühiskonna probleem

 XX sajandi teisel poolel levis hoiak, kus puuet vaadati kui paratamatut takistust. Kui nii on, siis nii on. See tähendab, et vaadati viltu neile, kes ise tahtsid oma olukorda parandada (näiteks üritada kõndida, kuigi on raske liikumispuudega), kuna see olevat kui järeleandmine rõhujate survele. 

 Eestis on hetkel toimumas üleminekuetapp meditsiiniliselt mudelil sotsiaalsele - suur osa terminoloogiat kannab endas veel meditsiinilise mudeli laengut, kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi (Kikkas, K).

 - Puue kui eluviis

 Üha enam hakkavad nii puudega inimesed kui ka ühiskond leppima puude olemasoluga. Osa puuetega inimesi moodustavad lausa eraldi kultuuri oma keele ja tavadega (näiteks omakultuuri väärtustavad kurdid nimetavad oma rahvust’Deaf’ nimega). Mõned kurdid vanemad soovivad saavutada olukorda, kus nende laps oleks ka kurt. See on mõneti „kurdikultuuri“ vaatenurgast mõistetav, teisalt eetilisest seisukohast väga suuri küsimusi tekitav (Kikkas, K). 

 

Hea on tõdeda, et üha enam toimub siiski liikumine teadvustamise ja kaasamise suunas. Puudega inimesed pole enam ühiskonnast välja heidetud vaid osa sellest.

Kikkas,K. (2009) Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele. Loengumaterjal. Tallinna Ülikool. [16.09.2009]  

Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed läbi aegade. 

Esimene tund!

Käesolev kursus põhineb Kaido Kikkase koostatud materjalil, mida saab vaadata siit:

-->> Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.
(Kikkas, K. 02.september.2009)