Võrdlus
Valisin võrdlemiseks ekraanilugeja ja ekraanisuurendus – need on kaks tarkvara lahendust, mis on mõeldud info väljastuseks.
Ekraanilugeja
(ingl. k. "screen reader")
Kuna ekraanilugejal tuleb töötada väga erinevates riist- ja tarkvaralistes keskkondades ning hankida seal infot programmide töö ja nende poolt ekraanil kujutatava kohta, siis selleks, et ekraanilugejat rakendada, peab loetav veebileht vastama ametlikele standarditele. Seetõttu on mitmete võrkude infotöötlus raskendatud. Näiteks on tänapäevased ekraanilugejad täiesti võimetud andma mingit infot töötades Microsofti graafilistes võrgu tööterminalides (sinna saadetakse serverist ainult ekraani pilt ilma taustainfota) ja samuti on tänapäeval suuri probleeme saada nende käsutusse infot Java rakenduste poolt kujutatava kohta, kuna Java multiplatvormilisust taotleva disaini tõttu töötavad selles programmeerimiskeeles kirjutatud rakendused Java virtuaalmasinas ja sealt antakse väga vähe infot välja operatsioonisüsteemi käsutusse. (Räpp 2003)
Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval Orca, mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. (Kikkas, 2009)
Ekraanisuurendus
(ingl. k. – screen magnifier)
- suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
- "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
- sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.
(Räpp, 2003)
Nii nagu ekraanilugejagi, püüdes olla “intelligentsem” põrkub ekraanisuurendusprogramm kokku ekraanilugejaga sarnaste probleemidega, kus võrgus puudub korralik taustinfo.
Tuntumaid programme: Supernova (Windows keskkonnale) (Räpp, 2003).
Kahjuks on aga tarkvara paketid nii kalli hinnaga, et see võib saada tõeliseks takistuseks. Siiski viimasel ajal on üha rohkem tähelepanu pööratud tarkvara arendamisele ja enam kättesaadavamaks muutmisele.
Allikad:
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu info- ja tugitehnoloogia portaali (ELIL)
http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanilugeja (7.10.2010)
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (07.10.2010)
Räpp, A. (2003). Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool
http://www.ppy.ee/abiks/probleemist (07.10.2010)
Ül.4 on kenasti sooritatud.
ReplyDelete